2018. aasta on juba 46 päeva vana, viimasest postitusest möödas mõned päevad rohkem veel. Mis siis vahepeal toimunud on?
Treeningute mõttes sujub kõik enam-vähem plaanikohaselt. Jätkuvalt tegelen “põhjaladumisega” – aeroobse võimekuse arendamisega. Kuna mul ei ole aastatepikkust mahtu selja taga, siis tuleb seda põhja tasa ja targu laduda. Treeningud on jätkuvalt olnud oma olemuselt pigem madalama intensiivsusega, ajaliselt pikemad, eesmärgiks aktiveerida enamjaolt tüüp I lihaskiude (slow twich ing.). Seda näitab kõnekalt ka viimase 3 kuu trennide pulsitsoonide graafik:
Muutunud on pisut ka kogu aastaplaani ülesehitus. Kui seni oli mõte sättida hooaeg kahe tipuga, IRONMAN 70.3 Otepää’ks ja IRONMAN Tallinna’ks, siis nüüd otsustasin siiski ühe tipu kasuks. Tallinn on hooaja ainus A võistlus ning Otepää on lihtsalt treeningplaani osa.
Viimaste päevade jooksul on mitmest kanalist tõstatunud üleüldine spordi ja treeningute teema. Viimaseks tõukeks minu jaoks oli aga Allar Levandi’ga tehtud intervjuu Vikerraadios, kus meie olümpiapronks ütles: “Pulsikellad, toitumine, taastamine ja taastumine. See prevaleerib spordi. Tegelikult on sport lihtne, kui oled nõrk, tuleb rohkem trenni teha, kui siis oled ka nõrk, teed veel rohkem trenni.” Jättes siinkohal välja elukutselised sportlased, siis mul on kahju, et see väljaütlemine toidab niigi harrastajate hulgas levivat #pannaonvaja mentaliteeti, mis on algsest humoorikast käibefraasist juba välja kasvanud mõttelaadiks.
Vähegi tõsisemalt sporti harrastav inimene peaks teadma (ja enamus siiski ka teab), et treening ja treenimine ei tee meid tugevamaks. Tugevamaks muutume me läbi treeningutest taastumise. Olen jätkuvalt seisukohal, et enamus kestvusalade harrastajaid treenib liiga intensiivselt ja ebaregulaarselt. Treeningplaani peab olema sisse kirjutatud nii koormused, kui ka puhkus ja taastumine. Põhjus selleks on tegelikult imelihtne ja loogiline – treening on meie kehale väga suur stressiallikas, mis viib kogu organismi eesmärgistatult tasakaalust välja. Homöostaasi tagasi saamiseks ning selleks, et järk-järgult edaspidi kehale suuremat koormust anda, (kas siis läbi mahu või intensiivsuse) peab võtma taastumiseks aega. 🙂
Joonis: Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. III tase. 2014
Et spordiga üleüldse tõsisemalt tegeleda, peab kindlasti omama ülevaadet ka oma üldisest tervislikust seisukorrast. Käisin eelmisel nädalal iga-aastasel koormustestil, kus anti “roheline tuli” treeningutega edasi minna. Testi tegin taaskord Tartu Ülikooli Kliinikumis ja jälle oma rattaga, kuid sel korral siis TT rattaga ja testi tegin täielikult aero asendis. Näitajad olid suures plaanis sarnased eelmise aastaga, võimsusläved pisut tõusnud, üldine aeroobne võimekus ja baas annavad hea enesetunde ja hüppelaua eesootavaks hooajaks.
Tegin ära ka uue FTP testi, et saada aimu senisest progressist.
Numbrid olid head, arenguga võib rahule jääda küll 224W -> 271W (eemine aasta täpselt samas ajavahemikus tehtud testid andsid numbriteks 216W -> 265W. Toona tegin testi aga maanteerattal).
Taastumise ja taastamise teemaga jätkates aga, siis mis on need võtted, millega oma keha töös ja korras hoian?
Mõned nädalad tagasi võitlesin pisikese säärelihase (Soleus lad.) probleemiga. Ühel jooksul tekkis sinna spasm, mis jäigi kummitama ning ei lasknud mõnda aega korralikult jookse ja matkasid teha. Käisin erinevate spetsialistidega konsulteerimas ning mitme abinõu koosmõjul sain sellest “segajast” lõpuks lahti. Üks abinõu, mis nüüd igapäevaselt minu repertuaari kuulub, on lihasrull. Lihtne ja tõhus abimees, mida kasutan enne ja pärast iga jooksutrenni.
Samuti kuuluvad taastusvahendite hulka venitamised ning kompressioontooted. Regulaarselt käin massaažis ning sarnaselt eelmise hooajaga kasutan ka võimalust käia Elvas, Lümfoloogia- ja Taastusravikeskuses “lümfisaabastes”.
Taastumise ja taastamise teema kokkuvõtteks – eks meist igaüks on oma otsustes ja valikutes vaba ning teeb nii nagu parimaks peab. Siiski soovin kõigile kaasharrastajaile eelkõige mõttejõudu ning tarkust ja oskust kuulata oma keha.
Ahjaa, minult on palju küsitud ka hooaja eesmärkide kohta. Et miks ma kõike nii süsteemselt ja plaani järgi teen? Eesmärk on IM Tallinn ning oma 2017. aasta tulemusest paremini teha. That’s it. 🙂
Leave a Comment